Tohtrid
räägivad ikka, et parimaks ravimiks olevat patsiendi usk rohu väe sisse, veelgi
tõhusam arstirohi aga abivajajaga rääkimine. Ei mõista vastu vaielda, seda tõde
tunnistab isegi polkovniku lesk - üks eesti ajaloo väljapaistvamaid haigeid -
Juhan Smuuli samanimelise arstiteadusliku traktaadi kangelanna.
Tõe kriteeriumiks
on teadagi praktika ja tõe otsimine viis mind ühel kaunil hommikul perearsti
ukse taha. Olin nimelt täheldanud oma muidu terves kehas teatud tervisehäirete praktilisi
ilminguid.
Õues säras
kevadpäike, puudel pakatasid pungad, polikliiniku hämaras koridoris ootasid
vaiksed, raagus nägudega inimesed. Lõhnas medikamentide või puhastusvahendite
järele.
Väljaõppinud
proviisor Oskar Luts on kirjutanud sellise õhu tervislikust mõjust, niisiis hingasin
tänulikult sisse ja enesetunne läks kohe paremaks, ainult kange suitsuisu tuli
peale. Vaatasin raagus ilmeid enda ümber ning ootasin edasi.
Elukogemus
on mulle ammugi õpetanud, et ootamine on tähtis inimlik tegevus, esmakordselt sain
aga aimu ootamise tervistavast mõjust. Kui mind lõpuks kabinetti paluti, olid
mu pakilised tervisehäired praktiliselt taandunud.
Nii ma
arstile ütlesingi, kes vastas „Mnjah?“ ning viis siiski minu juba tervenenud
keha kallal läbi rea ilmselt talle isiklikult huvi pakkuvaid uuringuid.
Uuringute käigus ütles ta mitu korda „Mnjah!“, mida kuulasin tähelepanelikult,
sest mööngem, et ka hea tervisega inimesel pole veel parema tervise vastu
midagi.
Lõpuks
võttis arst prillid eest, vaatas mind veel veidi ja lausus siis järgmised
kuldsed sõnad:
„Härra
Veeretaja, arvestades teie iga, on teie tervis lihtsalt
suurepärane.
Sellegipoolest
soovitan edaspidi võtta iga päev tabletike aspiriini.
Võib olla
surete siis pisut hiljem südamerabandusse, millesse muide, arvestades teie iga
ja elukombeid, te varem või hiljem kahtlemata surete!“
Pungad
puhkesid, päike säras ja mina kõndisin rõõmsalt kodu poole. Tundsin, et kevad
on lõputu, elu igavene ja enesetunne suurepärane.
See tunne
pole tänini kadunud.
Paraku ununeb tabletikese võtmine mul tavaliselt ära, sest kui väsimus ja vanadus tunda
annavad, piisab tohtri jutu meenutamisest.
Näete nüüd,
kui vägev on hea sõna raviv toime!
No comments:
Post a Comment